Tartu, mu arm

 
Tulin Tartusse 1992. aastal välisüliõpilasena Soomest. Armusin kohe sellesse linna ja soovisin olla igavene üliõpilane. 2000. aastal lõpetasin Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena eriala bakalaureusekraadiga, 2011. aastal Tartu kõrgema kunstikooli mööbliosakonna ning 2013. aastal Tartu ülikooli virtuaalkeskkondade kujundamise eriala magistriõppe. Oleksin vist eluaegne õppur, aga tütar keelas selle ära. Isa võiks vahepeal ka kodus olla ja tööl käia.

Praegu teenin leiba Tampere Majas, mis on kahe sõpruslinna kultuurikeskus ja väike külalistemaja. Igapäevases töös hoian üleval kultuuri ja hoolitsen Tartut külastavate turistede eest. Olen siis kultorg ja majutusasutuse komandant. Eestlased on mind pidanud soome kultuuri kandjaks ja soomlaste arvates olen sama hästi kui eestlane. Omased tunduvad mõlemad.

Mul on unistus
I have a dream
Tunnen, et olen praegu parimas eas ja parajalt paks mees, et teha midagi Tartu heaks. Tartus on hea, aga linna saab teha veelgi paremaks. Soovin elada linnas, kus on võimalik teostada oma unistusi ja linnas, kes seisab meie kõrval, kui hätta satume. Sellises linnas tean, et otsused tehakse ilma onupojapoliitikata. Unistuste linn reageerib kiiresti meie muredele ja kuulab meid aktiivselt juba enne, kui mured tekkivad.

Olen püüdnud neid unistusi ellu viia mitmes organisatsioonis. Olen Tartu Soome seltsi esimees, Välissoomlaste parlamendi Ida-Euroopa piirkonna esimees, Tartu Soome kooli juhatuse liige, Rebase paadisadama liige, Pagulasabi tugiisik ning Fraternitas Fennica asutajaliige. Nüüd soovin tegutseda Tartu heaks omavalitsuse tasemel.

Minu joaks tähtsad teemad

  • Roheline ja innovatiivne. Tartut poleks ilma Emajõe ja Toomemäeta. Emajõgi on haruldaselt ilus oaas, seda tuleb kaitsta. Toomemägi ja ülikool esindavad haridust ja ajaloolist innovatiivsust.
  • Avatud ja rahvusvaheline. Olen läbinisti demokraat, toetan läbipaitsvat juhtimist. Kuna ma ise tulin siia välistudengina (loe: muulasena) Soomest 1992. aastal, on tähtis, et Tartu säilitab oma sõbralikkuse ka nende suhtes, kus tulevad natuke kaugemalt.
  • Kultuur ja koostöö. Kultuur on see, mis Tartus toidab. Siin on palju ettevõtteid, mis on seotud kultuuritegevusega. Soomes on uuritud, et need, kes laulavad kooris, elavad kauem. Võib-olla saab Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024 – vähemalt seda tuleb taotleda. Tartu ei tohi jääda provintsilinnaks. Seda ei juhtu, kui teeme koostööd naabritega ja kui ühendused, mis inimesi maailmast Tartusse toovad, hästi töötavad.

Visioon

Tartlased teenivad tööl või ettevõtluses piisavalt, et ühiselt ise hakkama saada ja võimaldada lastele haridus enda, oma pere ja Tartu hüvanguks.

Heade mõtete linnast heade tegude linnaks!

Meie valimisliit on erakondade ülene kodanikeühendus. Tahame muuta Tartu elu ja linna juhtimise selliseks, et siin oleks hea elada ja töötada. Tartu ülikoolilinna ja Eesti hariduskeskusena on heade mõtete kasvulava, siin on palju tarku ja oma kodulinna armastavaid inimesi. Palju rohkem tartlaste häid mõtteid peab saama heade tegudena ellu viidud. Meie valimisliidu nimi kannab sõnumit, et saame ja tahame tegutseda TARTU heaks. Tahame Tartu elu korraldada koos tartlastega nende arvamust arvestades – Tartu kuulub tartlastele. Tegutseme selle nimel, et Tartus oleks:

Rohkem hoolivust ja sõbralikkust

Tartus on hea, kui tartlaste omavahelised suhted on head nii linlaste igapäevaelus, ettevõtluses kui ka linna juhtimises. Peame tähtsaks vastastikust austust ja üksteisemõistmist ning ärakuulamise, koostöö ja mõistlike kokkulepete tegemise oskust. Pöörame erilist tähelepanu

  • Tartu elanike rahulolule ja turvalisusele, mida toetavad tugevad kogukonnad;
  • erinevate eesmärkide ja vajadustega inimeste arengule ja hakkamasaamisele;
  • linnasutuste koostöö ettevõtete, organisatsioonide, kodanikuühenduste ja kodanikega.
Parem linnakeskkond

Meie eesmärk on muuta Tartu paremaks, sõbralikumaks, inimkesksemaks, avatumaks ja kaitstumaks linnaks, kuhu tahetakse tulla ja jääda, kus on kutsuv ja toetav elu-, töö- ja ettevõtluskeskkond. Me tahame

  • kujundada Tartust kaasaegne roheline ja kõrgtehnoloogiline linn, kus on mugav liigelda ning tõhusad bussi-, rongi- ja lennuühendused väljapoole;
  • arendada Tartust Lõuna-Eesti pealinn vastastiku kasulikus koostöös ümbrisevate valdadega;
  • seista hea Tartu kui “peaga linna” arengu eest, kus saab igal tasemel parimat haridust ja mis on maailmas tuntud ligitõmbava euroopaliku ülikoolilinnana.
Aktiivne tööturg ja toimetulevad linnakodanikud
Tartlased on haritud, aktiivsed ja vastutustundlikud ning teenides vääriliselt saavad koostöös teistega hästi hakkama. Haldusterritoriaalse reformi tulemusel Tartu majanduslik võimekus kasvab ja võimalused edendada kohalikku majandust suurenevad. Peame vajalikuks et

  • volikogu toetab reforme, mis on suunatud tööhõive suurendamisele, inimeste majandusliku olukorra parandamisele ja seeläbi Tartu kui omavalitsuse tulude kasvule;
  • igal Tartus gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetaval noorel oleks võimalus saada ettevõtluskoolitust;
  • „Targa linna“ projektide (s.h. uute e-teenuste loomise) kaasrahastamiseks loome „Targa Tartu“ fondi.
Asjatundlikum ja kaasavam linnajuhtimine
Linna juhtimisel lähtume Tartu ja tartlaste huvidest: linna juhtimine peab toimuma läbipaistvalt, korruptsioonivabalt ja sõltumatult erakondlikest erihuvidest. Peame vajalikuks
  • suurendada sisulise arutelu ja kodanike arvamuse osa otsuste vastuvõtmisel;
  • lähtuda linnajuhtide valimisel eelkõige nende pädevusest;
  • järgida konservatiivset eelarvepoliitikat põhimõttel, et linn ei tohi kulutada järgmiste põlvkondade arvelt.