Tuglase seltsi ajaleht “Elo” 10.09.2016
Olime puhkusereisil koos eestlastega, kes ei olnud mitte kunagi Soomes käinud. Eestlased peavad Eestit metsaseks maaks, aga kui olime paarsada kilomeetrit Helsingist Savo poole sõitnud, tunnistasid meie tuttavad, et Soome on ikka metsasem.

Ka arvukad järved ja kaljud jätsid sügava mulje. Kui Lydia Koidula 1871. aastal Soomet külastas, kirjeldas ta oma kirjas Antti Almbergile vaimustunult Soome loodust: ”Järvi järvi taga ja kõrval, pimedat metsad palja kalju otsalla…” Tänapäeva eestlast hämmastavad kaljude sisse lõhatud maanteed.

Minu jaoks on Savo soojärved ja konarlikud kaljud Soome vaesuse võrdkujud. Eesti seevastu lainetab mu meeltes viljaka ja rikkana. Pieksamäel asuvat 18. sajandi soomeroostsi Moisiot ei saa baltisaksa aadlike mõisaga võrreldagi. Eestlast jällegi panid imestama sadade kalmudega kangelashaudade rivid seal kõrval asuva Vana kiriku surnuaial. Soome on üks väheseid maid, kes tõi sõjas langenud inimesed kodukandi mulda.

Teekond kultuurist läbiimbunud Tartust loodusest tiinesse Savosse viib mu isikliku meeltegeograafia ühest servast teise. Saamidega asustatud Savo piirkond oli olnud kaua soome hõimude küttimisterritoorium. Mõned kohanimed, näiteks Vangasjärvi, soojärv, mille kaldal me puhkasime, võivad olla saami päritolu. Soomes ja Eestis on veidi üle 100 ühise sõnatüve, mis on saami päritolu, näiteks hiis. Savos on Hiirenmaa ja Eestis Hiiumaa.

Rootsi kuninga võim ulatus Savomaale alles 16. sajandil teadliku asustamispoliitika tulemusena. Tartu pääses Rootsi võimu alla 1625. aastal. Rahvusvahelise poliitika kapriiside tagajärjel, aga ka rahulikest kokkupuudetest teiste rahvastega on tekkinud meie keeled, mis on teineteise kõrvade jaoks nii lähedased ja lõbusad.

Meil Savomaal külas käinud tuttavatel oli olnud soome keelega vähe kokkupuuteid. Nende assotsiatsioonid olid üllatavad, näiteks arvasid nad, et myymalä (kauplus) on kuidagi muumidega seotud. Samasuguseid vabu assotsiatsioone tekib ka soomlaste meeltes. Olen kuulnud, et eesti toidupood võiks mõne meelest tähendada taidepuotit (kunstipood).

Savos oleva rõõmsa teenindusega kangapoe Tohman Tiku ja kodumasinate remonditöökoja Raipe Motori nimed ajasid eestlastele naeru peale. Kui oled naabri keelt juba natuke õppinud, tuleb etapp, kus tähendusnalju enam märka. Selliste sõnade juures peab siis lausa seisatama. Näiteks koolisööklate traditsiooniline pahatoit tilliliha, on eestlase kõrva joks väga kummalise maitsega. Eesti juriidikas kasutusel olevad kohtukullid võiksid kuuluda hoopis seksuaalkasvatusse. Lõbusatest tähendustest ei jää midagi järele, kui sõnaraamatu abi kasutada.

Soomlane igatseb välismaal rukkileiba ja kannukohvi. Eesti tuttavad otsisid Lidlist tulemuseta hapukoort ja tatratangu. Soome vorst paisub küpsetades, sest see on lisaks loomsele ka taimse algupäraga.

Eesti ja Soome seadusandluse erinevustest räägib omakorda see, et mu tuttaval on auto, mis liigub lisaks bensiinile ka gaasiga. Soomes on vedelgaasi kasutamine maksupoliitikaga võimatuks tehtud, kuigi kasutamine on turvalisem kui palju suuremat rõhku vajavate bio- või maagaasi kasutamine. Vedelgaasi kasutatakse Euroopas ja ka kõikides Soome naabermaades palju. Ka siin on näha, et Eesti on oma regulatsioonides sirgjoonelisem ja sallivam, Soome keerulisem ja järsem.

10.09.2016

Tõlge eesti keelde Järvi Lipasti

Las mina arvan ka Aknad, autod ja euroopalikud väärtused Kangelaslikud paadipõgenikud
Majandustiiburpagulasena Eestis Pakitud kohvrid ja põgenevad paadid Tartust Savosse
Vaim ja vägi Viimane kartulivõtt Aluspüksid ja öösärgid