Tuglase seltsi ajaleht “Elo” 7.3.2016
Jalutan Tartu Supilinnas. Küll on ilusad saja aasta vanused puitpitsist aknaraamid, mis siis, et natuke mädad. Kõrval läigivad see-eest äsja vahetatud plastikust aknaraamid. Eemal on pleekindpunane metalluks ja kõrval rõõmsalt veider barokkiludus. Eestlaste loov suhtumine ehitamisse sünnitab peale hallitusseente ka midagi muud.

Puumajade vahelisel parkimisplatsil on palju vähem variatsioone, vähemalt mis puutub kubatuuri. Seal konutab bemmide ja audide vahel paar luksusmersut. Soome magalad on siit lõuna poolt vaadates üsna igavad. Betoonseinad on samas toonis, aknad on kõik ühesuurused ja energiatõhusalt tihendatud. Soome parkimisplatsid on vaheldusrikkad vähemalt autode väljalaskeaasta ja võimsuse poolest. Magalaparkla uhiuue nissani ja vana volkari kõrvalt võib leida täiesti ehtsa žigulli.

Öeldakse, et Eestis on autod suuremad ja uuemad kui Soomes, aga Soome volkarid võivad olla tehniliselt paremas seisus, sest suguvõsa kallist varandust on aastast aastasse usinalt putitatud.

Eestil on läinud majanduslikult väga hästi. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu astus, oli rahvamajanduse kogutoodang 55 % Euroopa Liidu keskmisest. Aastaks 2014 tõusis Eesti kogutoodang 76 protsendini. Soome areng on olnud tagasihoidlikum. Aastal 2004 oli kogutoodang 117 protsenti EU keskmisest ja eelmisel aastal 110 protsenti.

Eesti majanduslikul õitsengul on mitu põhjust. Kõik, kes on dieeti pidanud, teavad, et mida kehvem vorm, seda kiirem on alguses areng. Suur roll on olnud ka eestlaste soovil saavutada euroopalik elatustase. Avalikku sektorit on samal ajal range kontrolli all hoitud. Riigilaenu võtmises on Eesti klass omaette. EU riikidest on Eestil olnud kogu aeg kõige vähem võlga, ka praegusel hetkel ainult 10 protsenti, kui Soome võlg on 60 protsenti. Eelmisel aastal oli EU kesmine 87 protsenti.

Eesti sai aastatel 2004-2013 regionaalarengu-, sotsiaal- ja ühtekuuluvusfondidest kokku üle nelja miljardi euro. Nende tõukefondide rahaga on ehitatud palju taristuid, muu hulgas Tallinna ja Tartu vaheline ümbersõit Mäo küla juures. Üheksa esimese aasta euroraha võrdub umbes poolega Eesti ühe aasta eelarvetuludest. Selleks aastaks on tulu planeeritud 8 miljardit, Soomes peaaaegu 50 miljardit. Ka Soome saab Euroopa Liidust toetusi, aga maksab liikmemaksu rohkem, kui raha vastu saab. Eesti on olnud kõik aastad selgelt tulusaaja.

Kas Eesti on saanud Euroopast ka midagi muud peale elatustaseme? Kus on euroopalikud väärtused, küsis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (sots.dem.) ajalehes “Postimees” 27. jaanuaril 2016. Väärtusi mõõtes on Eesti väga homofoobne (47 % eestlastest ei taha naabriks homosid) ja pagulasvastane (38 % eestlastest ei taha naabriks pagulasi). Eurostati järgi on Eestis naiste ja meeste palgalõhe Euroopa suurim.

Palgalõhet hakkasid Soome ametkonnad kõrvaldama juba 1960. aastatel. 1962. aastal kiideti heaks võrdse palga põhimõte. Tõsi küll, eesmärk on siiani saavutamata. Aga mida oleks soomlane vastanud 1962. aastal, kui talt oleks küsitud, kas ta tahab oma naabriks homoseksuaali? Seda peeti ju ametlikult haiguseks kuni 1981. aastani.

Aastal 2006 ilmunud Eesti õigekeelsussõnaraamatus oli veel märge, et sõna “neeger” ei ole halvustava tähendusega. 2013. aasta väljaandest on neegrimärkus kõrvaldatud. Aknad Euroopasse on lahti mõlemas riigis ja autod sõidavad oma tempos.

Tõlge eesti keelde: Järvi Lipasti

Las mina arvan ka Aknad, autod ja euroopalikud väärtused Kangelaslikud paadipõgenikud
Majandustiiburpagulasena Eestis Pakitud kohvrid ja põgenevad paadid Tartust Savosse
Vaim ja vägi Viimane kartulivõtt Aluspüksid ja öösärgid